Laupäeval tegid João ja Filipe meile linnaekskursiooni. Kõigepealt pidi João meie järgi ootama, NAISED!!! Aga mitte siiski nii hullud hilinejad, kui Filipe, ta ühines meiega alles poole tunni pärast. Seda aega võibki portugallaste puhul täitsa normaalseks pidada. Seega ma usun, et me võime ka seda endale lubada. Pildil João vasakul ja Filipe paremal. Muide kui João juuksevärvi kommenteerida, siis selles on süüdi ta õde.
Lissabon on üks uskumatu linn, vanasti kutsuti seda 7 mäe linnaks. Tõesti, päris hea treeningkoormuse saab siin, mäest üles-mäest alla. Igapäevaselt kasutavad kohalikud tramme- nad on sellised pisikesed, ühevagunilised ja sõidavad ka väga järsust mäest üles. Eile oli linnas päris palju turiste, näiteks kui päeva lõpupoole tahtsime ühe mäe otsast teise otsa sõita, siis mõne peale ei mahtunudki. Muide komme, millest paljud turistid kinni ei pea ja ilmselt ei teagi, on järjekord. Inglased nimetavad seda queueing- esimesena saab peale see, kes kõige kauem ootanud.
Nad on ikka päris viisakad siin Lissabonis. Näiteks eskalaatorit kasutades- need, kes kiiremini liikuda ei soovi, seisavad paremas ääres. Kusjuures mujal Portugali linnades see kehtima ei pidavat.
Meeldejäävamad kohad, mida külastasime olid mõned vaateplatvormid, kust nägi linna ning ülisuurt Tagus'e jõge. Ma tõesti arvasin kogu aeg, et see on laht, sest see voolab otse Atlandi ookeani ning on vähamalt 10 Emajõe laiune. Jõe peal paistab Vasco da Gama sild.
Muide laupäeval oli megasoe päikse käes. Kui variant oli, pöörasin näo kohe päikse poole, õhtul olid põsed punased, oli peale hakanud järelikult :)Veel külastasime lossi, mis asus samuti mäe otsas ning sealt avanes jällegi vaade linnale kõikvõimalikest külgedest. Mitmes kirikus ja katedraalis käisime ka. Need olid väga võimsad ja ilusad. Suuremad ja olulisemad tänavad viivad kõik mõne väljakuni. Iga ühe juures neist ütlesid kutid meile, et see on üks olulisemaid. Ilmselt on nad kõik olulised.Muide tänavatel on väga palju narkootikumide pakkujaid. Nii päeval kui öösel. Päris jube, aga mis parata.
Lõunat sõime Portugalipäraselt. Mu lemmiktoit alates sellest momendist oli arroz con mariscos(riis mereandidega). Ma lihtsalt pean teile seda pilti näitama:
Süüa saab enamvähem sama raha eest, kui Eestiski. Neljakesi sõime 2 rooga(millest jätkus neljale) ja jõime (mitte veini siiski) 23 EURi eest.Veel üks oluline koht, kuhu selle trammikesega saab, on Bairro Alto. Ma usun, et see nimetus hakkab siin üsna tihti korduma. See on piirkond üsna kesklinna ning vanalinna lähedal, seega ka meie "kodu" lähedal. Meile öeldi, et see on kõige populaarsem koht noorte jaoks.
Edasi saatsid poisid meid koju, et näidata teed kõige olulisemast kohast, ise aga pidid lahkuma. Otsustasime Nelega kaubanduskeskusesse minna, et midagi süüa osa. Lennureisile päris toitu kaasa ei võta või nii. Igaljuhul kaubanduskeskusesse jõudmiseks oli vaja iseseisvalt metrooga sõita ja veel liini ka vahetada. JA ME SAIME SELLEGA HAKKAMA! Me olime nii uhked enda üle. Edaspidi on see juba käkitegu olnud. Esimene sõit õpetas kõik. Toidupood oli huge, terve see keskus oli huge. Aga kuna päev oli juba nii pikk olnud, siis väga shopata ei viitsinudki. Mõne riidepoe ja kingapoe tsekkasime üle, edasi juba toiduosakonda. Toit on tsipa kallim kui meil, liha ja kana päris kõvasti kallim, kergelt tumedam leib juba 2 EURi ja meie jaoks täiesti tavaline seemneleib(pool kusjuures) 3 EUROT!!!! Veini muidugi on seinast seina hinnaga, odavamad alla 1 EURi lausa. Juur- ja puuviljad olid väga ahvalevad ja läksid käiku ka. Sellele juba vastu ei pane.
Õhtul pidi siis olema see esimene sisseelamine Lissaboni ööellu. Filipe ei osanud öelda,millal meile vastu jõuab, seega lubas sõnumi saata. Ja saatiski- OLEN SEAL 10MIN PÄRAST. Mismõttes teatatakse naistele 10 min ette :D Nii need asjad küll ei käi. Aga valmis me saime. 20 minutiga. Tüüp juba mõtles, et me maksame tema hommikuse hilinemise eest kätte.
Kaijale kirjeldasin meie õhtut nii:
Me ka käisime eile väljas. Arvasin, et valime mingi baari/pubi selles tudengite ja noorte pubipiirkonnas, aga seal on hoopis nii, et need kohad nii väiksed, et lähed pressid ennast sisse, võtad joogi ja siis pressid ennast tänavale tagasi, kus põhimelu toimubki. Meil aga oli nii vähe riideid seljas, et olime jumala kringliks külmunud suht ruttu.
Teistel oli ka külm, seega ei kestnud meie õhtu nii kaua kui seal kombeks on- lahkud kodust südaöö paiku, pubides 3-4.am-ni, siis vahel edasi klubisse või traditsioonilisse õhtu lõpetuskohta- järjekordsele vaateplatvormile, kust koju minnakse alles 7-8.am.
Kohustuslikud joogid proovisime siiski ära ;)
Hommik saabus kiirelt. Hommikune tee oma tagaaiast korjatud sidrunitga. Not bad, huh?!
Damn. Palju võib kirjutada. Homme on ka päev.
No comments:
Post a Comment