Gerda kirjutab Portugalist

Käisime õhtust Lissaboni uudistamas jõe ääres. Pildil paistab 23.aprilli sild,millest ma üle jooksin maratoni ajal. See on ainus kord aastas, kui seda jalgsi ületada saab. Oleme veel õhtul ringi sõitnud, meile on avanenud päris lahedad vaated. Näiteks sel kolmapäeval sõitsime ookeani poole, lained möllasid ja vaated tuledes linnale olid lihtsalt nii ilusad.


21. märts- Lisbon Half Marathon. 2:01:30 (koht 3136)
Hommikul astusime Aurelien'ga kodust välja, läksime õiget bussipeatust otsima, mis viiks meid õigesse rongijaama, et sealt stardipaika jõuda, mis üle jõe asus.
Jooksu esimene pool oli väga aeglane, pulss oli tavalisest üle kümne löögi võrra kiirem. Ma arvan, et asi oli selles, et ma polnud siis juba väga terve(ehk siis jah, olen haige) ja ma polnud harjunud nii soojas jooksma.
Teine pool maratonist oli kehaliselt lihtsam, aga emotsionaalselt raskem, sest rada nägi ette kõigepealt jooksmist ühes suunas jõe ääres, siis tagasi ning siis teises suunas ja tagasi. Nii et kogu aeg ma nägin jooksjaid, kes juba tagasi olid pööranud. Viimane kolm kilomeetrit tulid eriti sprintides, mitusada kohta ettepoole, tahtsin nii väga jõuda 2 tunni sisse. Aga võta näpust. Siiski olen ma oma ajaga üsna rahul.




Minu uskumatud toetajad raja ääres. Neil oli minu jaoks spordijooki, rosinaid ja banaani... mida ma siiski jooksu ajal ei saanud, sest kui mina nendeni jõudsin, ei olnud nad selleks üldse valmis ja pidama ma jääma ei kavatsenudki...Noh....jookseks veel sama palju? Selline tunne oli lõpus küll...
Belgia/prantsuse tüdrukud tulid Aurelien'le kaasa elama.
Ma tean küll, kus ma külma sain. Pärast jooksu valasin ennast mitu korda veega üle...aga kuivi riideid kaasas polnud ja linnaliinibussid, mis meile tasuta sõitu pakkusid, olid kogu aeg inimesi täiesti täis. Ime kah, kuidas muidu need 35 000 inimest sealt minema said...
Erik.
Aurelien.
Jano ja Erik.

Kolmapäeva õhtul viis Joao meid National Stadium'ile. See on selle suure spordikompleksi sõudmiskanal : )
Meie uskumatul tuutoril Filipel oli sünnipäev. Kutsus kõik sõbrad ühele vaateplavormile, oli varustanud ennast jookide ja kookidega. Edasi mingi baaridesse Bairro Alto's, kuhu meie ei läinud. Kuna kõik toimus õues ja ilm oli üsna külm, ei tahtnud veel haigemaks jääda.

Teiseks oli vaja ennast kolmapäevasest shot-i õhtust välja puhata. 2 Erasmuse shot'i 1 EURi eest. CRAZYYYY!!! Koju jõudsime üsna varakult, aga kes siis magama läheb normaalsel ajal. Enne viimast päeva praktikal magasime taaskord 1 tunni. Mis seal ikka.

Kolmandaks...

...SÕIDAME TÄNA LÕUNA-PORTUGALI!!!! Algarve'i, Portimaosse ja igale poole mujale. Rendime kaks autot ja seal ilmselt midagi karavani sarnast ööbimiseks. Soojad ilmad, päike ja liivarannad, HERE WE COME!!!! See on nagu sanatooriumisse sõit. Saan terveks seal ; )

Näeme pühapäeval ; ) MUITOS BEIJOS : * : * : *