Sunday, November 11, 2012

Portugal, oh Portugal

Kuna aeg on raha ja kumbagi hetkel pole, siis tuleb vähemalt plaani poolest lühike ent tõhus kokkuvõte minu nelja viimase kuu tegemistest. Juulikuu veetsin puhates, mõnel korral jõudsin ka randa ja mõnel oluliselt rohkemal korral tegin trenni. Tihti on minu piltidel kujutatud toit...seda lihtsalt põhjusel, et olen jätkamas avastustuuri gulinaaria maailmas, mis sai tuule tiibadesse Kanadast. 

Tüüpiline suvine suupiste õlle kõrvale - teod (caracões)

Õlle kõrvale teinegi suupiste - emateod (caracoletas)

Lisbon Tall Ships Race 2012. Kahju, et ei olnud mahti minna neid avastama, kui linnas ankrus seisid ja tasuta sisse uudistama sai minna. Järgmisel aastal siis ehk. Pildil kuulsaim Portugali laev Sagres. Sellel töötab ka Patricia isa :) Laevad teel Maderiale. 

Physioconcept
Kahe füsioterapeudi loodud ettevõte, lisaks kabinetile pakuvad ühele suurele pangale füsioteraapia teenust. Seega käisin kolm korda nädalas 4h jooksul pärastlõunal kontoritöötajatele füsioteraapiat pakkumas. Kuna aga augustikuus kõik on puhkusel, lausa kogu riik paistab seisma jäävat, siis ega minu tööpõld kuigi suur polnudki. Mitmel korral inimesed said abi ja see ongi kõige parem tunne. (Ei ürita siin promoda ideed, et füsioteraapia kohe esimesel korral aitab, aga vahel suudame tõesti leevendust tuua :)

Augusti poolepealt sattusin tutvuste kaudu (suured tänud Joao'le) ühte kliinikusse niiöelda keelt ja kliinilist keskkonnas töötamist harjutama. Väike kommuuni kliinik, mis mulle nii südamelähedaseks on saanud, et kuigi rabelemist palju on, ära ei taha ometigi sealt tulla. 

Kliinikus

 Kuna parasjagu 20min on kliiniku avamiseni hetkest, mil Joao mind tööle minnes poolel teel maha lubab, olen võtnud harjumuseks viimane 3-4km kõndida. Selline pilt avaneb mulle aga sellel teel. Midagi on nendes vanades majades, mis mind nii väga hurmab :)
 "Maja" on selle kohta muidugi palju öeldud...

Jah, ka siin on Starbucks. Jah, ka siin on mu nimi võõras.


Olles mitmel korral kooli töötajatele pinda käinud, suutsin oktoobri algusest ennast lõpuks kooli poolt mõeldud, spordifüsioteraapia praktikale rääkida. Pildil Meistrite liiga G-grupi tiimi koduväljak, minu praktikakohaks oleva Benfica klubi kliiniku staadion Estadio da Luz ("valgus"). Juba nägin ära Barca poisid ja Spartak'i poisid trenni tegemas, kliiniku kaudu oli õnn ka Benfica võitu Spartak'i üle oma silmaga kohapeal näha. Üldiselt on mängu päev meie jaoks vaba päev, kuna terve kompleks suletakse mänguks.

Oktoobri eelviimasel nädalavahetusel käisime põhjas, Joao vanemate küla(de)s. Lageosa da Raia ja Foios on vastavalt siis ema ja isa sünnikohtadeks. Lageosas on neil ka suvekodu ning seal elab onu Francisco. 

Onu "moto quatro" ootas juba väga ammu Joao'd tiiru tegema. Tegime neid üsna mitu :)


Onu Zé. Tema on nende uhkete hobuste omanik, kellega eelmisel suvel ratsutamas käisime. Praeguseks leiavad nad omale uue kodu, onu on endast juba kõik andnud.

Nendest Põhja-Portugali külades on midagi väga erilist. Kivimajad, kiviaiad, kivikirikud, ja mida ma kahjuks pildile ei saanud, on kivimüüridega äöristatud karjamaad. Sellest korrast jääb mulle kindlasti meelde hommikuses karguses sillerdav roheline heinamaa ja iidsed kivimüürid keset eimiskit.

Selline on vaatepilt "koduteel" Lageosa's.

Vana ja uus.

Oh need kastanid. 


Täna on Püha Martini ehk São Martinho päev. Täna süüakse eriti palju kastaneid ja juuakse kõrvale veini või veiniprotsessi käigus saadavat erilist (andke andeks, et ei mäleta nime) jooki. Selline magus "mekutamise" jook.

Gloriosa Benfica, Em Pluribus Unum. 2-0 Spartak Moskva
Benfica kliinikusse satuvad meil keskmises vanuses 15 kõikide spordialade esindajad...välja arvatud jalgpall :D asi nimelt selles, et Benfical on eriline jalkakeskus 50km Lissabonist ja sinna juba praktikantidel, või ehk õigem oleks öelda naispraktikantidel (kes pole ise jalkaga seotud), asja pole. Siin on üks-kaks pilti aimu saamiseks.

Vaade otse staadionile :)

Praegu on minu päevad siis sellised, et hommikul lahkume koos kodust, mina hüppan poolel teel maha ja kõnnin kliinikusse. Seal on tööd 8st 12.30ni ja vahel natuke rohkemgi, kuigi pean mainima, et patsientide ravimine on siin natueke teistmoodi. Nimelt Lumiar'i kliiniki on erakliinik, millel on kokkulepe kohaliku "haigekassaga". See tähendab aga,et kuna patsiendi omavastutus on vaid 1-3 eurot, kasutavad omanikud seda ära ja teraapia on ka hinnale vastav. Ütleme siis nii, et iga 5-10min tagant on määratud uus inimene ja korraga on meil normaalsetel päevadel neli voodit täis. Harjutame tähelepanelikkust ja multitask'imist.
Sealt saan kl 13 paiku Joao'ga koju lõunale ja ütleme nii, et enne bussile minekut kl 15 jääb napp 35-45min puhkamiseks. Benficas käib töö kl16-20, enamasti natuke kauem ja koju jõuan kl 21. Siis tahan ainult süüa ja magada. Aga ega ei saa öelda, et mulle selline asi ei meeldiks. Lihtsalt paar asja, mis mugavust vähe tapavad, on sõltuvus transpordist, olgu selleks Joao või buss ja pidevalt aju vasaku poolkera laubasagara keerdudes kubisevad üksteisele vastandlikud mõtted pealesuruvast magistritööst ja soovist ning vajadusest kirjanduses tuhnida ja igapäevatööle tuge otsida (mis mulle oluliselt meeldivamana ja ahvatlevamana paistab).

Ja uudishimulikele siis...jah, keel on suus. Aga nalja saab klientidel ja juhendajatel ja vanematel pidevalt. Hea siis et ma ise aru ei saa :D
Igapühapäevane meelelahutus. IIb (Sul).

kaks kõsemusi kõigile.

6 comments:

  1. Nii lahe, et sul hästi läheb, kulla! Kirjuta ikka rohkem :)

    ReplyDelete
  2. hea et blogspotis vahest ikka surfamas käin..hetke põhikirjutajad postitavad koguaeg fb'i viimasel ajal ja olen laisaks jäänud ise:D.
    Aga seal tundub lisaks paljule muule toredale endiselt mõnusalt soe olevat. Mida ei saa öelda siinsete külmakraadide ja lumehunnikute kohta:D.
    Btw, kas tuled kevade paiku ka eestisse või üritad seal makatöö kokku panna ja tuled aind kaitsmiseks? Eelmine kord nägin nii põgusalt sind aind :(.

    ReplyDelete
  3. Portugal on ikka nii ilus maa, ma ei või :D
    Nii tubli oled ja pea ikka vastu sellisele koormusele eks. Ma siin pabistan ka oma magistritöö pärast, jaman eetikakomiteega hetkel. Eks näis, kuidas sellega edasi sujub... Kallistan kõvasti ja saada siis tervitusi oma teisele poolele ka.

    ReplyDelete
  4. Hehe, Kässu. Ega kerge ei ole praeguses blogimaailmas kõigel silma peal hoida, eriti kui neid postitusi mõnel nii harva siia tilgub :P
    Soe ja külm...on suhteliselt relatiivne nähtus ma olen aru saanud. Kas on põhjuseks see, et ma juba suvest saati siin olen ja keha on uue kliima tingimustega harjunud või mis, aga ma pean ütlema, et külm on ikka külm. Ja alla 10 kraadi ikka läheb, siis lõdiseme päevad läbi, sest ega siin kodud ju soojad pole. Vastab tõele, et praegusel ajal on sageli päeval õues soojem, kui toas!

    Tulen juba 4. jaan, vaja asju ajada ja kooliga ühele poole saada. Hetkel siis ainult üks ots ostetud.

    Jah, ega see lihtne ei ole. Ma pean ütlema, et ega minu tööle otseselt eetikaluba pole, vaid kuna see on osa suuremast grandist/projektist, siis juhendaja sõnade järgi (ammusest ammusest ajast) ei ole mul eraldi luba tarvis.

    Mis sul kõige rohkem probleeme valmistab?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selles suhtes olen nõus, et olgu siin kuidas on, aga töötav kesküte on tore asi:).
      Ja siis kui siia jõuad ja kõik kohustuslikud külaskäigu ringid tehtud on, lähme kohvile v peole v trenni, variante kui palju:D.

      Delete