Esimene n2dal

vaade University of Toronto Campusele

No piinlik on juba edasi lykata esimest postitust, aga kuidagi kiire on kogu aeg ja ma pole campuseltki oluliselt kaugemale j6dnud.

Hetkel on reede 6htu ja minu aknast kostab pubimelu, meie k6rvalt2navas, kohe minu akna all asub Madison Avenue Pub, mis kuuldavasti peaks kuulus olema. Luban kommenteerida, kui ykskord sinna sammud sean. Ja miks ma hetkel hoopis peol pole? Sest pikka aega ei olnud plaani ja selle tekkimisel j2i spontaansusest puudu. Ei tahaks homme zombi olla.

Mind p6him6tteliselt lykati kohe vette. Selles m6ttes, et vastuv6tt oli igati tore- laup2eval, kui mu lennuk oodatust varem maandus ja tollionud mulle eelisj2rjekorras kiiruga 6ppeloa vormistasid, ootas mind ees Maia ja viis nende armsasse koju Markhamis- aga pyhap2eval campusele j6udes p6him ei teadnud ma veel midagi sellest, kuidas siin asjad olema hakkavad.

Minu elukoht "Tartu" nagu kohalikud seda kutsuvad asub Bloor streetil ja yhtlasi m2rgib see t2nav ka campuse piiri p6hjas. Elan 18.korrusel 6-toalises boksis yksiktoas. Tuba on imepisike ja esialgu oli v2ga umbne, aga vaade korvab selle kuhjaga.
(siinkohal peaks laiuma yks ilus pilt sellest, aga kylle need ka siia j6uavad mingi hetk)
Internet jupsib pidevalt ja sagedasti tuleb kordi refreshida, et lehekyljeni j6da. Esimesel p2eval siin netti polnud ja olude sunnil veetsin esimese 6htu kohvikus. Yhika k6rval kohe on Second Cup oma WiFiga. Sealt kirjutasin ka teisele eesti tydrukule, kes minu yhikas pidi olema, aga keda ei 6nnestunud varem kohata. Kuna boksis on k6igil uksed kinni, ei teadnud ma kuskilt otsida. 6nneks sai Agnes minu kohvikust saadetud meili k2tte ja n2gin teda enne magamaminekut. Ta andis mulle campuse kaardi ja paar olulisemat n6uannet.

Esmasp2eva hommikul sain uskumatult kiirelt yles ja tsekkisin, kuhu ma siis ikka minema pean.
campuse l6unapoolse t2navani k6nnib u 20 min. 6nneks oli Agnes mulle seda 6elnud, nii et j6dsin ikka 6igeks ajaks kohale. Suutsin esimesel p2eval kolm loengut ilusti jutti yles leida ja mingit ajaprobleemi ei esinenud.

Campus ise- WOW! Ma arvasin kogu aeg, et see on mingi piiratud ala ja koolihooned siis selle sees. Teadsin kyll, et need vanad ja puha, aga...huuh. Campus lihtsalt kujutab yhte ala suhteliselt kesklinnas, kus on kobaras koos v2ga ilusad vanaaegsed hooned ja ylimodernsed klaasmajad. Noh, m6ningaste m66ndustega. Paljud minu teaduskonna hooned on sellised tavalised ja klaasmajad ka asuvad enamasti yhes piirkonnas. Aga n2iteks portugalija hispaania keele keskus asub ikka korralikus lossis.
Millega ma sugugi leppida ei taha on fakt, et campusel saab ainult kiirtoitu. Ausalt! Ja Kahjuks! Muidugi v2ga ahvatlev, aga ytleme nii, et sama raha eest, mis ma kulutan m6ne wrapi peale, saaks poes toitu, millest suudaks kaks-kolm kuni mitu toitu v2lja v6luda. Meil on siin l2hedal kohe yks h2stivarustatud toidupood Metro ja pisut kaugemal kilakola ja ka m6ningase toiduvalikuga Honest Ed's. Seal k2isime pyhap2eval ka Maia ja plikadega (Krista ja Heili on minu vanat2di tytre Maia tytred). Oleks ma varem selle peale tulnud, siis oleks ka Maia juurest vajalikud toidun6ud saanud ning see oli ka p6hjus, miks me sealt ainult t6esti h2davajalikud asjad ostsime. Nt tomatit ma siiamaani nysin nyri lauanoaga. Aga homme juba l2hen neile uuesti kylla, seega peaks saama t2iendust. Samuti on mu stipp j6udnud, lihtsalt praegu on ta 6ppeinfo systeemis ja mitte pangakontol, aga varsti saab juba normaalsemalt majandama.

Ma pole veel suutnud valikut teha k6ikide nende huvitavate ainete vahel. M6ni on ka pika j2rjekorraga, millest ma ilmselt edasi ei saagi. J2rjekorrad kustutatakse paari p2eva p2rast ja siis kuni 25ndani kehtib reegel, et kui keegi maha regab, saab koha endale "kes ees, see mees"p6him6ttel. Vaatame noh.
Kui t2nast 2revusest r22kida, siis on v6imalus, et saan teha ka praktikat Varsity Blues tiimide (Toronto ylikooli spordiklubi p6him) juures. Nimelt minu boksis elab yks v2ga tore kanada tsikk("meie Elo" oli mu esimene m6te), kes on IV aastal ja parasjagu teebki teiste ainete k6rvalt praktikat tiimide juures. Temalt sain n6u erinevate ainete kohta ja ka m6tte endale praktikakoht kysida. Siin otseselt pole see praktika nime all, vaid on "professional placement", mis holmab siis lisaks praktilisele ka ilmselt ysna palju teoreetilist t66d. Mul pole selle vastu midagi, saaks lihtsalt KOGEMUST!!!! Nende spordisysteemis liigub ikka rohkem fysiosid, st k6ik, kes placement'i teevad, k2ivadki ylikooli tiimide juures. Hoidke p6idlad pihus, et juhendajad minu jaoks rohelise tule annaksid!

Seega olen iga p2ev koolis k2inud ja siis korralikult koju tulnud ja j2rgmise p2eva asju ja asukohti endale v2he selgemaks teinud. Palju olen tuhninud selles ainete sigrimigris, et leida endale k6ige meelep2rasemad ained, aga natuke otsustusv6imet oleks mulle juurde vaja kyll, v6ib tunnistada.

Teisip2eva 6htul l2ksime suuremasse ja kaugemalasuvasse toidupoodi, et toitu v2he odavamalt k2tte saada. Ma usun,et kui nimekiri valmis teha, pekas j2rgmisel korral tagasi tulema ikka m6ne linnaliiniga v6i alternatiivina endale seljakott muretseda. Mul yks biits andis j2gmisel p2eval ikka tunda ja kotist oli hirmus kahju. Kas me asju ka oluliselt odavamalt saime...n22h, kysitav. Ehk pyhap2eval sugulaste juurest naastes saan m6nes 22relinna marketis k2ia. Aga mingi p2ev tuleb kyll aega v6tta ja poodi uudistama minna. See on ikka hoopis teine maailm, kui meil. V6tab natuke aega kohaneda, nagu ikka teises riigis. Kr2ppi ei tahaks suust sisse ajada ja kiirtoitu ka mitte. Isegi tyyp v2listudengite esindusest/talitlusest ytles, et seda mealplan'i, mida tudengitele campusel pakutakse (maksad suure raha ja saad igalt poolt syya kaardi etten2itamisel) ei maksa kyll teha, sest oluliselt odavam ja tervislikum on ise kaasa v6tta. See ja klassiruumis s66mine on v2ga tavaline siin, igayks oma lunchpackist. Muidugi paljud haaravad yhest loengust teise joostes ka kiirtoitu kaasa, pole mingi ime.

Mul on kujunenud juba paar lemmikainet, mille loodetavasti l6ppvaliku tehes ikka alles j2tan. Neist yks on Exercise, Health and Nutrition, yks Advanced Cardiorespiratory Physiology, lisaks veel Performane Enhancement ja Science and practice of Sports Training. Ja siis loomulikult (kelle jaoks jah, kelle jaoks mitte) v6tan ka portugali keelt. Ei taha juba saavutatud taset kyll kaotada, pealegi see on hea m2lutreening. Loodetavasti v2ga suuri muudatusi ei tule neisse-vaatame!
Ma pikemalt neist ainetest kirjutama ei hakka, aga v6in v2lja tuua, et meil saavad olema laborid(juba v2ga ootan, t6otavad tulla h2sti asjalikud) ja praktikumid ja grupit66d ja iseseisvad t66d, nii et loodan varsti ree peale saada ja siis juba naljalt enne j6ule v2ga puhkust ei saa. Igaks n2dalaks ja igaks tunniks on vaja midagi ette valmistada. On kyll paar yksikut vaba p2eva- 10.okt, mis on vaba esmasp2ev n2dalavahetusele langeva t2nupyha korvamiseks ning 7.ja 8. nov, mis on kalendrisse kantud kui November break-no classes.

Mis ma siis seni veel teinud olen? No neljap2eval oli meie teaduskonna tsill 6htu student loungeis. Seal pakuti sn2kke ja m2ngiti lauam2nge. Paistab, et mu boksikaaslane Kristin (seesama Elo moodi fysio, pooleldi itaallanna-rosinasilm) on yks popp tsikk. Ta tutvustas mulle v2ga paljusid inimesi ja mul oli ausalt yks toredamaid 6htuid seni. J2rgmisel n2dalal ootab ees klubi6htu, mis t2hendab, et meie teaduskonnale on antud mingi koht ja nad myyvad selle tarbeks pileteid. Kui ma 6igesti aru saan, siis see kord kuus toimuva hakkav yritus on ysna popp ja suurt osa minu inimestest(PhysEd'i ehk physical education&lt, tuleneb teaduskonna nimest Physical Education and Health) v6ib seal kohata. Can't wait!
Neljap2eva 6htul aga olid University Dance Team'i katsed. Alguses arvasin, et need in need tyypilised Ameerika Cheerleaderid, vaatasin nende youtube'i videot ja ytleme nii, et meil Perekas on ikka oluliselt rohkem tantsu ja peaaegu yldse mitte cheerimist. Oleksin vaatama l2inud ikka.
Siis aga ytles Kristin mulle, et see on hoopis miskit muud. No ma siis l2ksin v2he k6rgemate ootustega. Aga ma kukkusin persili, kui soojenduse venitusosa, mis mulle ysna tavap2rane tundus, yks hetk otsa sai. Siis kus alles hakati tempot tegema. Paistab, et P6hja-Ameerika on tantsu m6ttes ikka meist waaaaaay aheead. nagu hiljem ka v2lja tuli, oli vaja enne t2ita netis avaldus, kus muide oli mainitud, et vaja on contemporary, jazz ja balleti tausta...WOW! Ma astusin "lavalt maha" ja lihtsalt vaatasin. No yks kaptenitest oli midagi sinna So you think you can dance tantsusaate esimesest voorust edasip22sejate punti mahtuv. Okei jah, nad ytlesid, et nad ei vaata ainult tehnilist poolt, vaid valivad ka s2ravaid isiksusi, aga sorry, ma ei suutnud sellise spinnimise juures kyll kuidagi s2ravaks pigistada. Lihtsalt myts maha. Ma isegi ei oskaks oma oskust nendega v6rrelda, need ei olegi v6rreldavad.
Panen siia lingi, mis paistab olevat midagi nende repertuaarist. Katsetel tehti ka selles stiilis kombinne ja siis diagonaale...yks kandidaatidest pani konkreetselt 8-kordse pirueti(vabandust, kui erialaste terminitega eksin) sinna ja juba nii m6ni teine nt 4kordse. Pole minu stiil. Kahju.
http://www.youtube.com/watch?v=ycMvjRf3be0&feature=related

Aga ei j2ta jonni ja Athletic Centre ehk maja, kus minu teaduskond asub, pakub tasuta j6usaali, olympiasuuruses ujula, v2iksema ujula, kergej6ustiku areeni jms kasutamise v6malust. Lisaks on seal mitmeid tasuta nii6elda Drop in tunde kui ka m6ningase lisatasu eest kursuseid. I'll find my thing. N2iteks t2na osalesin meie m6istes spordip2eval, mille eesm2rgiks oli promoda naisi rohkem kehaliselt aktiivsed olema ja spordiklubi pakutavaid v6imalusi kasutama. Tegime Zumbat, proovisime flag football'i (see on ameerika jalka, kus kehalist kontakti ei ole, selle asemel tuleb rynnaku peatamiseks hoopis vastase v66le kinnitatud lindike varastada), ultimate frisbee'd ja Euroopa m6istes jalgpalli ehk soccerit. Ja kujutate ette, mind ei loositudki nende hulka, kes endale iPod shuffle'i, joogamati v6i tasuta fitnesstunnid v6itis. Oh well! See-eest sain endale v2ga toreda uue s6bra, natukese mongoolia verega hiinlanna, kes keskast saati Kanadas on olnud. Kujutate ette, ta vanemad soovisid v2ga emigreeruda, aga kui mitme aasta p2rast v6imalus anti, oli isa juba palju parema t66 saanud ja ei tulnudki kaasa. Tuli siis ema tytrega, peatus siin seni , kuni tytar keskkooli l6petas ja l2ks siis koju tagasi. Vot nii k2ivad need asjad.
Aga asiaate on siin tohutult palju ja iga p2evaga hakkan vaikselt harjuma. P2ris s6bralikud teised :D
Varsity Blues logo ja staadion, kus t2nane spordip2evgi toimus. Kodust paar minuti kaugusel.

Ok. Aitab kah. Homme siis Varsity Blues'i jalkam2ngule, et ennast natuke kurssi viia, juhuks kui saangi nendega praktikat hakata tegema. Noh nii lisaboonusena on sissep22s tudengikaardiga tasuta ja palju p6nevat toimub lisakski.


Tagasisidet paluks teilt. Millest kirjutada unustasin ja yleyldse v6iksite teie endast mulle kah m2rku anda. Seniks C U!

Praegu ausalt olen ma nii surnud, et pikemalt kirjutama ei hakka.

Häbiväärne, et Rumeenia ja Sloveenia kohta veel midagi siin pole, aga ehk tahabki natuke seedida.

Varstini!

Raport: Portugal-->Soome-->Tartu

Uskumatuid undeid tekitab minus Lissabon ja Portugal üldse küll. Sinna jõudes oli tunne nagu jõuaks koju, seal olla...mmmm. Ja tagasi tulla :'(


Eriti uhke tunne oli oma plikadele Lissabonist ja sealsetest kommetest rääkida. Või siis portugallaste ja nende eluviiside iseärasustest. Teine täispikk päev, mille seal veetsime tegime kohe rannatiiru. Kõigepealt tark Gerda viis neid rongipeatusse. Seal veel targem Gerda pooleldi portugali keelt purssides avastas koos ühe kohaliku onuga, et masinas, kust pileteid saab osta, pole enam neid. Noo siis läksime jänest rongile. Alguses pidime vaid järgmisesse peatusse sõitma, aga kuna eriti ohtu ei tunnetanud kontrolöride suhtes sõitsime nii kaugele, kui sai. Seal muidugi tulid turvaväravad ette. LAHE! Samas on hea ikka turist olla ja teeselda, et keelt ei oska. Siis need turvaonud ei küsi ka midagi. Pealegi, kui sul pool võistkonnast blondid on, vaata et nad ise sulle piletit ei osta : D

OLEKS-VÕIKS-SAAKS-TAHAS <-- Mu lemmik sõnad. Oleks me ostnud pileti, et üks peatus edasi sõita, oleksime 5 min suurel rannal olnud. Aga ei! Läksime sealsamas randa otsima. 5 min asemel võttis see 25 min pluss paar üsna ebameeldivat teeküsimist portugali keeles. Paratamatult on suurem osa mehi seal parajad pervod. Siiski randa me jõudsime ja pruuniks saime ka. Mis seal ikka vinguda. Teise tripi terve tiimiga võtsime ette viimasel päeval kesklinna. See kujunes kahjuks üsna lühikeseks, sest miskipärast tahtsime lõunaks tagasi olla. Aga saime minema ju alles 10.30. Väike amps Pastelarias oleks ilusti asja ära ajanud ja tüdrukud oleks õigest Lissabonist maigu suhu saanud. Me ju elasime täitsa linnast väljas, millel vaid kerge Lissaboni mekk juures.

Õnneks ma ise sain päris palju käia, näha ja teha. Sõpru nägin. Käisime mitu korda koos rannas, linnas, mujalgi. OOOOOOKEAN!!! Suur, Soolane, Superkülm! : D

Natuke kossust ka : P Neljast kohtumisest kolm, mis Lissabonis toimusid, mängisime Portugali U18 tüdrukutega. Üsna tasavägiselt, kuid kaotusega. Viimase kohtumise U16 tüdrukutega võitsime. Meie omadest ei mänginud üldse Annika, Roosi ja Kadri ( hüppeliiges), nii et meie oma noorekesed said mõnusalt mänguaega. 22. õhtul 22.40 läks lennuk Helisnkisse. Päris kurb oli ära minna. Centeno J tuli saatma, sain talle anda Estonian Basketball märgid. Jõudsime hotelli kell 6 hommikul. Kõigil oli selline väsimus peal, et ruttu jagasime toad ära. Peatreener pidas väikse ergutuskõne, kuna oli varahommikul lahkumas Eestisse, et sealt minna koolitusele, mille tõttu ta meiega Rumeenias EM-i esimese kolme alagrupi kohtumise ajal ei viibinud. Magada kella 6st hommikul 12ni, süüa ja uuesti magada, et kell 18 alustada konrollkohtumist Soome U18 neidudega. ULME! Ma olin ise juba nii väsinud, et ei kujuta ettegi, mida tüdrukud tunda võisid. Muidugi ilmnes see kohe esimese veerandist. Jäime kohe maha, kaotasime mängu suurelt: http://www.basket.ee/index.php?mid=5&news_id=8819

Teine päev läks juba natuke rõõmsamalt, püsisime visalt soomlaste kannul:
http://www.basket.ee/index.php?mid=5&news_id=8830

Tagasisõitu alustasime 17.30 Tallinki kiire laevaga. 19.30 ootas meid sadamas kaksikute ema, kellega Tartusse sain. Autosõit oli jube tüütu ja väsitav. Ootasin väga Kaisa juurde jõudmist. Õde ikkagi ju : )
Niiiiiväga ootasin seda. Kahju et ainult üheks ja veerandiks päevaks : (

Tahaks vahelduseks jälle koju ja Kaisutada...

Gerda

Portugal 15.-23.juuli. JEEEEEEEEEEEE!

Back home! Soome Vantaa lennujaamas väike 3- tunnine brake ja siis juba Finnairiga Lissaboni. Dsiisas Kraist. See maandumine oli siin jälle eriti jube. Nii ebastabiilne. Better get used to it!

Ilm oli ka hoopis jahedam, kui kodus, aga teise päeva õhtuks juba tõmbas tagasi Portugalile omaseks lõõskaaks päikeseliseks...



*Treeninglaager ning sõpruskohtumised Portugali T18 ja T16 koondistega.

*Sõpruskohtumised siinsete sõpradega ; D Kaks ühes. Me likes.

Rohkem infi kunagi.

G.

T18 KOSSUTÜDRUKUD

Perfect job alustamiseks-õppimiseks-sebimiseks.

Helistas mulle üks tore poiss Mikk nädalake enne diplkomi kättesaamist, et tüdrukutel oleks endale füsiot vaja. "JEAAAAAHH!!!" Vahel võib ikka õnne ka olla.

Ei läinud kaua, kui selle pakkumise vastu võtsin. Ma pole midagi erilist, et just Mikk just mulle otsustas pakkuda, aga õigel ajal õigetel inimestel mõttesse tulin (AITÄH, Nele!). Natuke oli ikka asja vaja kaaluda, sest et pole ju olnud soortlaste juures ja ise ka nii kõrgel tasemel pole harrastanud, et omast sportlasekogemusest teaks. Aga seda enam innukust ja tahtmist asjas on! PS Muidugi õppida on mul veel KÕVASTI!!! Mikult ja mujalt ja siis veel mujalt.

Praeguseks olen juba olnud nendega kaks korda Audenteses laagris, Käinud Balti matšil Vilniuses ja kodus mängisime samuti Soomega.

Muide Balti mašil läks väga hästi ja ega Soomega mängki kehva polnud, neli võitu järjest. Tublid tüdrukud. Nad on ikka masinad küll- viie päeva jooksul viis mängu, kes veel T16 koondisest meil on, sealsed põhimängijad, meil ka väga aktiivselt vahetusest sekkujad, panevad 7 mängu viie päeva jooksul.

Anyways see oli väike sissejuhatus minu uude ellu.

Praegu sõidan Tartusse magistri eksamit tegema, wish me luck! Seda optionit oleks hädasti tarvis!

Teie füsio Gerda.

Alustan siis jälle....seekord produktiivsema lõpuga : P

Käes on 5. mai. Kirjutanud polnud midagi juba 16. aprillist...(kui see väike sissejutatus käesolevale postitusele välja arvata).... SUPRISE SUPRISE, nii palju on teha olnud lihtsalt! Aga alustaks siis kronoloogiliselt pihta : )

Muinasjutulinnas Sintras käisime 17. aprillil. See on maastiku poolest väga võimsate mägede ja ilusate orgude poolest rikas linn. Lihtsalt sõnatuks võtab see seal...Tegelikult on ta Lissaboni külje all ja me näeme seda kõige-kõigemat lossi mäe otsas otse bussi aknast igal hommikul haiglasse sõites. See asub poolel teel Sintrasse.

Rongiga kohale, väike jalutuskäik, ja siis buss üles mäkke. See oli päris hirmus sõit, ma võin kinnitada....need bussijuhid seal on maailma parimad manööverdajad.

Üldse on selles külas vaatamist väärt lossikesi ja paleesid palju, sel päeval jõudsime käia Pena Palace’is ja Castelo de Mouros’is. Ühes vinges palees käisime nüüd mõni aeg hiljem uuesti ja päris mitu tükki jäävad oma külastuskorda ootama, kui Portugali tagasitee ette võtan! PROMISE!

Palacia da Pena




Stairway to heaven...treppidega on siin mingid naljakad lood. Tundub, et neid on siin sama palju, kui tavalisi tasapinnas käimisradu!
Muinasjutumets. 'Kuninganna Troon'

Juhiks tähelepanu sellele, kui kõrgel me olime, sel päeval ronisime justkui Munamäe otsa korduvalt...nii 10 korda?!



Castelo do Mouros. 9.sajandist kui maõigesti mäletan!

Maja maja otsas...
Maggie's Teaspot. Nunnu kohake!



Võlusidrunid meie oma võlu-tagaaiast : D Käisin turnimas jälle.

Vahepeal sai kõvasti tööd tehtud, kooliski käisime mitu korda õppimas, aga midagi nagu reaalselt paberil ikka pole. Ainult vits vist veel aitaks...

Ühel õhtul suutsime koolis André ja João C’ga kokku põrgata. Kuna André meile ammu tuttav ja teda on näha harvem kui kuuvarjutust, otsustasime koos miskit ette võtta. Haarasime tema juurest ta kitarri ja käisime läbi supermarketist ning tulime meie juurde õhtust sööma. Seni kuni me vaaritasime, tutvusid nad me elukaaslastega ja lasid teistel ja mõnsat kitarrimängu kuulata. Tsikid olid pärast päris õhinas, küsisid, kas me neiduuesti ei taha külla kutsuda. Joaquin oli Mette sõnul samuti päris äksi täis olnud nende siinviibimise ajal : D

A on ikka üks väärt poiss meil, õhtusöök kitarrimuusika saatel : )

João

Õhtusöök Norra tüdrukute lahkumise tähistamiseks.....midagi on kohe puudu, kui keegi ära on läinud. Muide üldiselt olen ma aru saanud, et parem on minna esimeste seas, kui viimasena. Sel puhul on kõik koos vähemalt ja asi saab lõpetatud pauguga, mitte ei pea ükshaaval kõiki ära saatma. Seda oleks liiga palju taluda. Nad kõik on siin väga armsaks saanud.

On mõnus mõnel õhtul lihtsalt kõigiga koos olla, mitte hiljem kuskile peole-baari minna.
Alumises reas vasakult: Blanca, Maria Jose, Kathrin, Joaquin, Ainhize, Kine, Susanne, Ronja Alice, mina
Ülemises vasakult: Jano, Eloy, Mariapi, Erik, Aurelien, Sami, Nele, Mette

No ja ei saa väita, et peol üldse ei käi. Kord nädalas ikka...kõikvõimalikud Erasmuse peod nii väga just ei tõmba, aga kuijuba sinna satume, siis nalja ja tralli saab kuhjaga ette...Samuti nende pidudude lõpetamine kodus...Ega siis keegi kohe magama ei lähe ja enamasti on kellelgi alati hommikul kaevata kehva une üle...kes see ikka lärmita pidu lõpetab : )

Ilusad inimesed Joaquin ja NeleVeel ilusamad Elena ja Maria Jose

Meie oma João ja Filipe tegid ettepaneku road tripile minna. Kuna kogu aeg on räägitud ja räägitud sellest, kuidas on kohti, mida nad meile nii väga näidata tahavad, siis THANK GOD lõpuks see asi toimus ka. Muidugi jama oli see, et meil oli eelmisel õhtul pidu. Kell seitse magama, kell 9 plaks silmad lahti. : D Ma mäletan me veel enne teki alt välja tulekut mõtlesime uurida sõnumiga, et kas plaan veel käigus. No ma siis ütlesin, et oot ma mõtlen, kuidas me ilusti küsime...mmõtöesin ja mõtlesin ja uinusin sama targalt : D Õnneks ainult korraks. Plaan oli käigus, hilinesime kokkusaamispaika oma poole tunni jagu, mis on nende tüüpide puhul ikka rohkem kui normaalne. Tundus aint, et nad olid 10ks kohal nagu naksti, sest minutipealt nad helistasid meile. Kui me aga kohale jõudsime, ootasime neid omakorda mingi kolmveerand tundi...

Ja see päev oli KUUM. Mitte lihtsalt kuum, aga KÕRVETAV! Samas oleks võinud ju kuskil rannas ka lesida, aga näha neid kohti, mis meile näidati....!!!!! Kahju, et meil kõiki pilte veel pole, peaks J käest need kiiremas korras endale muretsema : )

Óbidus, Peniche, Cabo da Carvoeira, Bsleal, Ericeira......YES, trying to make you jealous...NOT actually. Tahaks lihtsalt jagada seda tunnet...

Vahepeal sai käidud Cascaisis ja Costa de Caparicas suvitamas. Cascais imeilus rannalinnake ja Caparica maailmatuma pika liivaribaga rand.....ideaalne surfiparadiis! Nunnu Joãost ja André’st meid kaasa vedada endaga.

Obidus - Maagiline loss, mille sees on väike külake.



Ginja em copo de chocolate. Kirsilikööri moodi jook šokolaaditopsis.
Cabo de Carvoeiro






Peniche. Ma tõesti ei tea, kuidas ma siit selle karbikoguga ära tulen : ( Aga ma lihtsalt ei saa neid korjamata jätta!

ALICIA KEYS Freedom Tour. Üldse ei kahetse, et me selle asja otsustasime ära näha. Need hääled...Alustades loomulikult preili A enda omaga, lõpetades taustalauljate vaata et veel parema häälega. Ma räägin teile, Whitney Keaton võiks vabalt Alicia koha üle võtta. Pool kontserdi ajast olin lihtsalt tibutagis ; D Soojendusesinejaks oli Melanie Fiona. Alguses mul nagu ülse ei ühendanud. Tuli esimene laul...My babe shot me down...lala....Oook!!! Tuli teine laul...Give it to me right....WTF!!!! Siis ma ampsasin läbi. Mul on selle tšiki laul ammuilma läbi ja lõhki ära kuulatud(orksis oli isegi video). Niiet ma-ei-tea-mitu-kärbest ühe hoobiga sellel kontserdil tabatud sai. Ja ee, kui võimsalt võib üks laulja sõnumit panna oma lugude sisse. Jah, laulab küll armastusest 90% juhtudest ja ülejäänu unistustest, aga seal hakkasin ma isegi uskuma teda.

Reedel sõitsime Cascaisi jälle. Suurepärase seltskonnaga. Meil olid Sami, José, Ely ja Polly. I LOVE THEM!!! Ilm oli küll selline, et kui pilv tuli- mis enamasti iga paari minuti tagant mõneks minutiks ilmus-tuli tahtmine riided selga tagasi visata. Aga kui ta siis ükskord ära ptsustas minna, oli päike nii kõrvetav, et tunne oli nagu Creme Brulé’l kui sinna peale suhkrut põletatakse : D Hiljem tegime väikse grilli-tsilli oma aias. José’le tulid külla 4 hispaania sõpra, niiet seltsis oli veel segasem.

Ja meie testkordne tripp Sintrasse. Quintas da Regaleira. AMAZING!!!!





Good morning!
Rapuntsel peab vist veidi veel oma juukseid kasvatama : D
Jah, see olen mina seal all. Selles suures aialabürindis olid sellised kaevud, kust läksid tunnelid erinevatesse kohtadesse aias. SCARY! Igasugune valgustus puudus ja ma arvan, et need olid mingi 100-200m pikad...
JEPs! trepid : )


Üks koht, khu tunnelid viisid.

Laupäeval käisime Lissaboni kõige erasmusemal Erasmuse peol üldse. See oli privaatne pidu ühes kortermajas, kus elab umbes 30 välistudengit koos. Külalisi aga oli ma arvan kuskil kaks-kolmsada. Liikuda ei saanud, ilma et igaühega neist tutvuma ei peaks :D Ega tagasihoidlikkus just ühte Erasmuslast ei iseloomusta ja sada tuttavat jälle juures...

Kuna äraminek on lähedal, tulevad lahkumispeod vaikselt riburada pidi. Kuna mõned inimesed sõidavad enne meie lahkumist kodu külastama, tuleb meie lahkumist mitu korda tähistada. Homme alustame pihta...WE'LL SEE : D

Sel nädalal on Lissaboni tudenginädal...eks näis, kuulete minust varsti!!!Nüüd aga õppima!

Beijos*